Moderntants
Tänane moderntants on sümbioos tantsust, näitlemisest, muusikast, vaikusest, verbaalsest tekstist, häälitsustest...
Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan, kes rõhutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest väljakasvav liigutus, mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. Jäsemete asetus ja nende loodav kujund olid vähem tähtis kui tantsija hõivatus liikumisega.
Duncani tantsutunni aluseks olid lihtsad jooksmisel, hüplemisel, lamamisel, püstitõusmisel, keerlemisel ja hüpetel põhinevad harjutused, mida sooritati 19. sajandi silmapaistvate heliloojate muusika saatel. Kerguse saavutamiseks õpiti jooksma ja hüppama kanda täielikult maha toetamata, mis jättis õhulise, lendleva mulje. Tema kreedoks oli: „Tantsida tähendab elada!”, esteetilised tõekspidamised väljendusid aga fraasis: „Iga tantsuliigutus on alguse saanud loodusest.” Viimane lause väljendas leppimatut vastuseisu olemasolevale tantsutehnikale ning austust väärivat ja vaba üleskutset loomulikkusele ja vabadusele.
Treenerid
Jane Raidma
